Comments on: Miks me ei taha olla insenerirahvas?

By: Adolf

Adolf — Tue, 20 Sep 2011 09:37:06 +0000

No minu tutvusringis ja ka tuttavate tuttavate jnejne hulgas on siiski pigem suurem soov saada juhiks. See, et Sina teenid praegu rohkem kui enamik juhte on muidugi suhtkoht erand ja mõtle nüüd tagasi selle peale, kui Sina juhtival kohal töötasid, kas ka siis teenisid Sa vähem kui praegu?
Sellele ma ei vaidlegi vastu, et juhtimine on keeruline aga pean ka tõdema et juhtideks saavad päris sageli ka inimesed kes oskavadki lihtsalt ümmargust juttu ajada ja mitte juhtida….see ei tohiks küll nii olla, kuid kahjuks on ikkagi. Võibolla ITs inimesed tõesti ei taha sageli juhtideks saada (nemad soovivadki ju olla insenerid, kellest meil suurem puudus valitseb ) aga pehme eriala õppijal on ikkagi silme ees siht saada juhtivale ametikohale – juhiks.

By: Targo

Targo — Tue, 20 Sep 2011 09:02:26 +0000

Adolf, tavaline eestlane kindlasti ei taha juhiks saada. Pea kõigis valdkondades, millega ma olen kokku puutunud, on juhtimisega seotud positsioonide täitmisega raskusi, inimesed poevad üksteise selja taha peitu, et vaid vastutusest pääseda, mida juhtimine endaga kaasa toob.
Kui sa arvad, et juhtimiseks piisab ümmarguse jutu ajamisest, siis proovi seda kunagi, veendud kiiresti, et asi on palju raskem. Suur osa uutest juhtidest loobuvad sellest paari aasta jooksul, liiga raske.

Teiseks on vähemalt minu praeguses organisatsioonis tüüpiline, et igas osakonnas on keegi, kes teenib oma juhist rohkem. Ma olen ise ka oma praeguses eluetapis juhtimise kui sellise kõrvale jätnud ja teen inseneritööd, aga saan selle eest tõenäoliselt rohkem palka kui enamik juhte.

By: Adolf

Adolf — Tue, 20 Sep 2011 07:48:43 +0000

Miks me ei taha olla insenerirahvas? Aga ikka selle pärast, et eestlased tahavad rohkem teenida ja inseneridest rohkem teenivad juhid. Tavaliselt aga ei olda hea juht kui ollakse hea spetsialist ja juhtimise õppimine on juba pehmete erialade temaatika . Eks ole ju lihtne mingi juhuslik eriala ära lõpetada ja siis õppida ümmargust juttu ajama, et soojale ametikohale saada. Kui palganumbrid oleksid samaväärsed nii kõrgetasemelistel spetsialistidel kui ka juhtidel, siis kindlasti tuleks ka insenere juurde. Praegu teenib mitte just teab mis heade juhiomadustega inimene ju keskmiselt siiski rohkem kui väga heal tasemel spetsialist või insener.

By: kiirtigu

kiirtigu — Wed, 01 Dec 2010 09:28:02 +0000

Tegelikult saadaks siin ragina veel ühe kivi teele. Seekord haridusteoreetilisest seisukohast. Edukad insenerimaad on ammu tõdenud, et ega see keskkool siis insenere anna. Insenere annabki just nimelt kutseharidus ja kutsekoolist õpingute jätkajad. (Siia kas või Soome, kui etaloni vaja on). Seega on tööandjate soovitus rahvast kutseharidusse suunata igati mõistetav.
Siin aga on üks konks asja juures. Nimelt peaks selliste arengute puhul põhikool oluliselt oma paradigmat muutma ning lõpetama teadmiste õpetamise ja asuma õpilasi õpetama.

By: Juhan

Juhan — Mon, 13 Sep 2010 17:16:09 +0000

Kehtib vist ka Eesti kohta:
http://www.nytimes.com/2010/09/10/opinion/10brooks.html

By: Targo

Targo — Sat, 11 Sep 2010 19:11:15 +0000

Aitäh, Janar! Praegu sai tavapärasega võrreldes küll väga rahvalik teema, tundub, et kõigil on midagi öelda

By: Janar Eit

Janar Eit — Sat, 11 Sep 2010 17:44:53 +0000

Segan ka vahele Offf’i ja Targo dialoogile:)

Targo, said tänu selle artikli avalikustamisele Ekspressis ka minu näol ühe kindla subscriberi juurde. Väga head ja minu jaoks loogilised arutlused… mul on hea meel, et keegi mõtleb samamoodi kui mina ja mina mõtlen samamoodi kui keegi teine neis asjus.

Super, kirjuta edaspidigi – tulen positiivseid kommentaare kirjutama kui vaja!

By: Gunnar

Gunnar — Tue, 07 Sep 2010 21:48:01 +0000

Ma arvan oma perverses ajusopis kuskil, et humanitaaria on ennast sisse sättinud ka mõnede ülikoolide IT-õppesse. Kunagi sai paaril progejate loengul käidud, kuid tulin sealt kiiresti tulema. Pruunis ülikonnas dinosaurused, kes tahvli ees juttu rääkisid, kasutasid vahendeid, mis hakkasid turult kaduma ~10 aastat tagasi. Selles mõttes on värskelt koolist tulnud arendaja pigem ajaloolane, kui vahepeal midagi muutunud pole.

By: Targo

Targo — Sat, 04 Sep 2010 12:06:17 +0000

Palkadest veel:
http://www.payscale.com/research/US/Industry=Information_Technology_(IT)_Services/Salary
Information Technology specialist – $61691 / year

http://www.payscale.com/research/US/Industry=Chemical_Manufacturing/Salary
Chemical engineer – $69467 / year

http://www.payscale.com/research/US/Industry=Public_Relations%2c_Marketing%2c_Special_Events/Salary
Public Relations manager – $49710 / year

Lisasin vastavad viited ka artiklile endale.

By: mikk

mikk — Thu, 02 Sep 2010 16:41:51 +0000

Tegelikult on “staarõppejõudude” Eestisse toomise programm vist juba paar aastat tagasi Haridusministeeriumis valminud, rahadki on taha kinnitatud. Kusjuures Marlon Dumas näidet on selle programmi juures kasutatud lausa nagu omalaadset case-studyt.

Eks praegu ametis olevate õppejõudude vastuseis (tuleb meie marjamaale meie raha ja leiba võtma) võibolla aeg-ajalt probleemiks, kuid vähemalt ülikoolide juhtide ning ministeeriumi tasandil on see arusaamine, et Eesti vajab välismaiseid tippe, mitte akadeemilisi rännumehi küll kohale jõudnud.

Kõik see asi võtab lihtsalt aega, sest üks tippteadlane ehk ei taha Eestisse tulemiseks küll haaremit, kuid ta võib tahta oma laborit, tehnikat, vms, ta tahab oma naisele töökohta, lastele kooli. Või tahab oma assistendid kaasa tuua. jne