Comments on: Kuidas liigutada Fuji mäge

By: Targo

Targo — Wed, 23 Mar 2011 18:49:40 +0000

Jah, enesestmõistetavalt ei saa mõtlemisvõimetu inimene testida kellegi teise mõtlemisvõimet

By: Offf

Offf — Tue, 22 Mar 2011 09:13:58 +0000

Targo – ma vihjan sellele, et mõtlemisoskuse kontroll ise ei tohi olla debiilne küsimus a la “kuidas disainiksid jalgratta kalale”, sest seda pole lihtsalt tarvis. Kui tahta kontrollida töökoha taotleja nutikust ja mõtlemise avarust, siis ei saa seda teha mingi nüri bürokraat netist leitud totra “out of the box” küsimusega, vaid küsimuse esitaja peaks ka ise mingil määral nutikas olema ja küsimus peaks omama mingitki “common senset”.

By: Targo

Targo — Wed, 16 Mar 2011 20:04:53 +0000

Juhani, ma arvan, et lepingutingimustest olenemata:
mainekaotuse hind Helmesele > 8500€ > taipliku inimese kulu, kes oleks valimiste ajal asjadel näppu pulsil hoidnud.
100% minu isiklik arvamus muidugi.

By: Targo

Targo — Wed, 16 Mar 2011 17:32:32 +0000

Offf, see, kas “extremely overcomplicated” lahendust aktsepteeritakse või ei, sõltub muidugi hindaja kogemusest ja taiplikkusest.
Siin rakendub seesama põhimõte: täpselt nagu töölesaaja peab olema suuteline ka väljaspool stampolukordi mõtlema, ei tohi ka hindaja konkreetses valemis kinni olla.
Muuseas, ma ei väida, et tavalist progemisoskust ei peaks üldse kontrollima, loomulikult peab. Aga peab kontrollima ka mõtlemisoskust.

By: Juhani

Juhani — Tue, 15 Mar 2011 22:52:05 +0000

Rääkides valimistest, teoreetiliselt. Tegelikult toimunut ma täpselt ei tea, lihtsalt südaöine analüüs.

Kui lepingus oleks olnud trahv iga ajaühiku eest, mille jooksul rakendus ei vasta eelnevatele nõuetele, siis oli Helmese käitumine kõige mõistlikum. Valimiste tulemuste näitamine on sellisel juhul nende jaoks tegelikult mitte tähtis, võrreldes trahviga ja jutt outofthebox mõtlemisest ei päde. Ainult raha.
Isegi kui kellelgi oli ka olemas plaan b, testitud lahendus, staatiline sisu mujal päris võimsas serverifarmis, testitud võimsusega võibolla tuhandeid päringuid sekundis või rohkem, siis selle kasutamiseni ei jõuta, mitte kunagi.
Kusjuures minu arvates trahvirahad riiki tegelikult ei huvita, ainult Helmest. Riigil on lugemata raha, eriti e-ürituste ajal, pigem palju. Nagu paraadide ajal, mainet pigem vähe ning raha ilutulestikule on.

Hmm, tellija oleks saanud käituda teisiti, kirjeldada soove üldsõnalisemalt või hoopis täpsemalt? Jahah. Või teha veel plaan c? Või suuremad trahvid? Või tellima “ee, ilus ilutulestik” ilma tingimuste tõttu kohtusse sattumata? (1 eurone vurr on ka ilus)

Seda teemat, klient ja tellija, võime sinuga rääkida õlleklaasi taga, ma ei taha siin rääkida kogemustest W, peab kasutama kustutamise klahvi, et mitte ütelda paari väga krõbedat sõna.

Ainuvõimalik lahendus: mitte sattuda sellistesse tellija-klient suhetesse.
Kusjuures eriti jabur on, et kõik tegid endast parima.

By: Offf

Offf — Tue, 15 Mar 2011 20:35:40 +0000

Veel üks tore kontranäide: http://thedailywtf.com/Articles/Riddle-Me-An-Interview.aspx Tsitaat: "the job will go to a candidate who manages to answer the question by designing an extremely overcomplicated solution for a completely non-existent problem." Ja veel üls üks kontranäide samast kohast: http://thedailywtf.com/Articles/The_Complicator_0x27_s_Gloves.aspx Ehk minu elukogemus ütleb, et kui arendajad lasta lühikese keti otsast lahti, siis hakkavad nad niivõrd väljaspool kasti mõtlema, et tulemuseks on tõepoolest ülikeerukad lahendused olematutele probleemidele.

By: Targo

Targo — Tue, 15 Mar 2011 15:05:14 +0000

Jaanus ütleb:
outside the box mõtlemine ja exceliekspordi veebi paiskamine pole mitte inseneride ja tarkvaratootmise, vaid tootejuhtimise probleem

Ma pole päris nõus jaotustega, et “see on minu töö, see on sinu töö ja sinu probleem ning mind ei huvita”. Tegelikult on kõik sildid nagu “tootejuhtimine”, “analüüs”, “arendus”, “juurutus” jne kunstlikud ning vahet pole, kes on konkreetne inimene, kes üht või teist ülesannet täidab. Oluline on see, et praegu olid kõik osalised mingis stampmõtlemises kinni ja keegi ei suutnud selle peale tulla, et ülesannet mingil muul viisil lahendada.

By: Targo

Targo — Tue, 15 Mar 2011 09:32:15 +0000

Ivo, mõlemas näites mainitud küsimused on “ahaa”-tüüpi ülesanded, mitte mõtlemisega lahendatavad ülesanded, need on erinevad kategooriad.
Ahaa-ülesandel on vajalik, et lahendaja tuleks ühe konkreetse mõtte peale ja sellest piisab.
Fuji ülesande puhul on vajalik, et lahendaja mõtleks välja terve hulga erinevaid asju ja võimalusel alternatiivseid lahendusi, mis on palju olulisem. Feynman mõtles palju erinevaid asju välja ja on seega ilmselgelt edukas kandidaat.
Aga Lippertil on selles osas õigus, et MSis keegi tänapäeval nii lambist asju ei küsi, pigem küsitakse asju stiilis “kuidas sa disainiksid spellerit/mäluhaldurit/HTTP asemele paremat võrguprotokolli”. Mõelda saab samapalju, kuigi minu meelest on Fuji natuke huvitavam

By: Ivo

Ivo — Tue, 15 Mar 2011 07:04:48 +0000

Microsofti intervjuuküsimuste osas pani mind korralikult järele mõtlema alltoodud.

http://blogs.msdn.com/b/ericlippert/archive/2011/02/14/what-would-feynman-do.aspx?PageIndex=3

http://theoatmeal.com/comics/interview_questions

By: Jaanus

Jaanus — Tue, 15 Mar 2011 05:27:08 +0000

outside the box mõtlemine ja exceliekspordi veebi paiskamine pole mitte inseneride ja tarkvaratootmise, vaid tootejuhtimise probleem. Nende kahe rolli segiajamine tekitab paksu pahandust. Minu esimene küsimus oleks, et kas selles mõttes tootejuhtimine oli tellija või täitja roll. Ja kui see lepingus polnud kokku lepitud, siis langeb vastutus eelkõige tellijale. Aga kui tellitud oli valmislahendus, siis jah, klient ootab toimivat toodet, mitte spetsifikatsioonile vastavalt teostatud inseneriülesannet.