Minu arvates on siin oluline erinevus. Tänapäeva kunstnik tegeleb oluliselt rohkem “õhu müümisega” kui arendaja.

#Esiteks, et meie eesmärgiks on raha teenimine.

Ma tegin, ehk meelelvaldse järelduse, et raha teenimine ei pea käima mitte “iga hinna eest” vaid nii mõistlikul määral muude asjadega tasakaalus.

Muidu peaks seda juttu jätkama umbes nii: “Kui meie eesmärgiks on raha teenimine, siis jätke tarkvara-arendus kus see ja teine, ning minge tööle investeerimispanka”

Milleks kuradiks te mind saatsite siis sinna koolitusele? Kui teie ka ei tea, mida on vaja õppida, et klientidelt rohkem raha saada, sis kes üldse teab???
Natuke halb sõnastus minu enda poolt. Pigem on tegemist olukorraga, kus töölesaaja vehib diplomite ja sertifikaatidega ja ütleb, et ta on ainult tänu nendele rohkem väärt, kuigi katseülesannet ei tee mitte üks raas paremini.

Halvustada “tau” puudmises inimesi, on sama hea kui halvustada ühe jalaga meest, et ta ei suuda 100 meetri jooksus osaleda
Ma ei halvusta muuseas kedagi. Paljudel inimestel on asi ikkagi treenimise taga ja tau arendamine on kõige otsesemaid meetodeid oma karjääri edendamiseks.
Tuletan ka meelde, et alguses ütlesin disclaimerina
“Jutu läbiv mõte põhineb kahel eeldusel.
Esiteks, et meie eesmärgiks on raha teenimine. Kui meile on elus olulised muud asjad (käia iga päev matkamas, saada palju lapsi, jõuda nirvaanasse vms), siis selle jaoks on teised vahendid, aga praegune jutt on rahast.”
Siit järeldub ka seisukoht margikonjaki ja surmani töökoha osas – kui see inimest õnnelikuks teeb, siis jumala eest andku minna.

üleolekuvajadus = masstiraaž = papp
Mitte päris. Maniakaalne Üleolekuvajadus on tarvilik, aga mitte piisav tingimus rikkaks saamiseks. Täpsemalt on seda vaja igas asjas tippu jõudmiseks, olgu tegemist parima konjaki või kõige rentaablima mullijoogiga.

Alustame algusest:
#Aga samas, kui sinu piltide eest ikka ei maksta, siis järelikult ei hinda inimesed neid piisavalt ja nende väärtus on lihtsalt madal.

Ma ütleks, et see ei ole väga hea näide. Kui programeerija loob ikkagi reaalset, mõõdetavat väärtust, siis kunstnik loob sujbjektiivset väärtust. Brändi. Inimesed ei osta pilte mitte selle pärast, et need oleks “ilusad” vaid selle pärast, et ühe v. teise kunstniku “bränd” on kõva. Kui arendaja peab eelkõige kirjutama head koodi, siis kunstnik peab eelkõige olema skandaalne müügimees.
Ma kohe kindlasti ei segaks neid kahte ühte patta, sest kunstniku tööde eest makstav raha ei oma just väga tugevat seost nende piltide “tegeliku” väärtusega.

#Ma käisin koolitusel ja tahan nüüd palka juurde
* Tööandja vastus: kas see koolitus aitab meil klientidelt rohkem raha saada?

Arendame seda dialoogi edasi:
Milleks kuradiks te mind saatsite siis sinna koolitusele? Kui teie ka ei tea, mida on vaja õppida, et klientidelt rohkem raha saada, sis kes üldse teab???

#Väärtus kasvab koos võimega mõista kliendi mõtlemisviisi. Suhtumine, et “mina olen progeja, andke mulle konkreetsed ülesanded kätte, mida ma teen, ja muu mind ei huvita”, on kindlaim viis oma palgale lae seadmiseks.

Ma usun, Targo, et Sa oled kindlasti tuttav materjalidega, mis sedastavad, et 60% inimestest ei saa iialgi Arendajat, õpetatagu teda palju tahes.
Võime mõista pointereid ja rekursiooni, vajab teatavat “peakuju” seda ei saa õppida.
Siit võime ekstrpoleerida, et ka võime suhelda “lipsustatud idioodiga” ilma närviatakki saamata vajab teatavat “peakuju” seda ei saa õppida.
Seega, kui Sul on kõrge “tau” siis palju õnne. Aga seda kõrget taud ei ole võimalik omandada. Küll on seda võimalik arendada, juhul kui “tau” on olemas, kuid latentses olekus.
Halvustada “tau” puudmises inimesi, on sama hea kui halvustada ühe jalaga meest, et ta ei suuda 100 meetri jooksus osaleda.

#Seetõttu on edukad eelkõige inimesed, keda iseloomustab Maniakaalne Üleolekuvajadus ja Ühele asjale keskendumine.

Järgnevalt tõmbad sa selles lõigus meelevaldse võrdusmärgi üleolekuvajadus = masstiraaž = papp! Ma tean arendajaid, kes teevad vägagi vingeid asju, kusjuures nende asjade “vingus” sisemine elegants ja lahenduse ilu, on mõistetavad ainult teisele spetsialistile. Kusjuures heale spetsialistile.
Ma võrdleks seda margikonjak vs. coca-cola. Kindlasti ringleb kokakoolatööstuses rohkem pappi, aga margikonjakimõisas töötada on uhkem.
Seos on pigem pöördvõrdeline: maailmas on 3 eksperti, kes suudavad minu tehtud ülikeerulist tarkvaratükki kasutada vs. maailmas on miljon idiooti, kes minu tahtud farmvilles tööandja aega surmuks löövad, aga vähemalt saan ma selle eest palju pappi.
Kui inimeses on veidi Kurja Geeniuse(tm) soont, siis pakub talle muidugi veidi rahuldust mõte nendest miljaridtest töötundudest, mis tänu tema rakendusele raisatakse.

#Kui oled paar aastat mingis ettevõttes olnud ja see pole raketina lendu tõusnud, otsi järgmine töökoht.
No kuule Targo. Mida Sina ise arvaksid arendajast, kes saadab sulle CV mis on kirju nagu eesti tõugu veis. Igas kohas circa 2 aastat ja siis järgmine? Küllap sa arvaksid, et tegemist on konfliktse isiksusega v. on inimesel mõni muu probleem, mis ei lase tal töökohta pidada ja viskaksid selle CV kõrvale.

Et nüüd ainult virisemiseks asi ei jää, siis mõni soovitus ka. Esteks – rahanumber on ALATI suhteline. Psühhologilised uuringud on korduvalt näidanud, et palganumbrist saadav rahuldus ei sõltu üldse plaganumbri absoluutväärtusest vaid sellest, et ta on suhteliselt suurem kui “naabrimehel”.
Siinkohas võib Eesti arendaja juba niigi rahul olla – kui ta on arendaja suures ja edukas firmas, siis on tema palk juba praegu 1500-2500 EUR neto. OLULISELT rohkem kui “teisel eestlasel”. Ametliku statistika järgi kuulub ta sellega ülemisse tuludetsiili – “rikaste” hulka, keda Savisaar tahab vigaseks maksustada.
Kui sellest on vähe, siis püüdke leida endale töö kõrge elatustasemaga riigis, ise aga elage madala elatustaseme (ja hinnatasemega) riigis. Näiteks Eestist saab teha kaugkodutööd Soome. Rootsi on raskem, sest Rootslased on selle kodutöö suhtes konservatiivsemad.
Või otsige endale töökoht Lõuna-Prantsusmaal piiri ääres, elukoht aga soetage tükk maad odavamasse Hispaaniasse.
Eestlase sobib stabiilne, hästitasustatud, kindel “kuni surmani” töökoht mõnes suures ja stabiilses hiigelkorporatsioonis palju paremini kui “õnneotsimine” ja “kullakaevamine” startupis.

Vähemalt ei peaks ma neid algeid siis ise enam nii palju seletama

huvitav,et su soovituseks on tutvuda majandusteooriaga, mis on matemaatiliselt liiga algeline, ühiskondlikke protsesse lihtsustav ja liiga teoreetiline.

kui laiemalt võtta, siis teise hariduse omandamine või raamatute lugemine tuleb kindlasti kasuks.