Comments on: Itimees kui kunstnik

By: Einar Aleksejev

Einar Aleksejev — Tue, 01 Nov 2011 20:15:59 +0000

Raskel ajal peab tegema raskeid otsuseid ja ehk on tõesti täna see päev, kus riik peab tegema suunatud pingutuse ühte eluvaldkonda – mille arendamine on odav ja toob hästi sisse. Küll pärast vaatab, kuidas monokultuursusega hakkama saab. Parem monokultuursus kui uus-kolonialismile omane odav väntamine ja jõuga nõu asemel leiva teenimine. Pigem jah, Targo. Mitte, et see mulle meeldiks – päris riigis peab olema ikka autoinsenere ja materjaliteadlasi ja …

By: toivo

toivo — Tue, 01 Nov 2011 20:05:00 +0000

tsiteeriks carmen kassi

Eesti otsib oma konkurentsivõimet riiklikest arengukavadest, innovatsioonist, “Teadmistepõhisest Eestist”. Lugesin viimatinimetatud dokumenti. Väga huvitav ja kena pakk paberit, aga maailmas on _üle 40_ kuni poolteise miljoni inimesega arenguriiki, kes ilmselt üsna _sarnase_ pilguga tulevikku vaatavad. Me kõik _kirjutame maha_ täpselt samade lääne juhtimis- ja majandus_gurude_ doktoritöid.
http://www.epl.ee/news/arvamus/carmen-kass-meie-ja-nemad.d?id=50980358

see millest sa räägid,kõik on õige, aga natukene peab ka õnne ja juhust olema. kui vaadata väikeärisid. miks mõned kohvikud on edukad, miks mõned ei ole.

By: Targo

Targo — Tue, 01 Nov 2011 19:13:48 +0000

Kolmanda ja kõige olulisema argumendina on toetus, millest ma räägin, muude riiklike ning ka hariduskulutuste kõrval nii pisike ja potentsiaalne kasu nii palju suurem, et piinlik on sellest rääkidagi.
Vähema, kui saja tuhande euroga aastas saaks juba ülikõva programmi korraldada kooliõpilastele. Raha leidmiseks suudan kinnisilmi näidata kohti, kus riik saaks kasvõi oma praegustes IT-lahendustes/lähenemistes kokku hoida. Mittekorraldamine on selgitatav ainult mõttelaiskuse ja apaatsusega.

By: Targo

Targo — Tue, 01 Nov 2011 19:04:11 +0000

Einar, argumendid on jutus ju täiesti konkreetselt välja toodud.
Esiteks toob hea reaalharidusega IT-insener riigile palju rohkem tulu kui keskmine kodanik. Arstide ja arhitektidega võrdlus pole korrektne. Kutsevalikut arst vs programmeerija tuleb ikka väga harva ette ja arhitekte on tööhõives paar suurusjärku vähem. Pigem on valik ikka selles, et enamatel keskkoolilõpetajatel oleks tugevam reaalainete põhi, et nad saaks ses suunas edukamalt edasi õppida ja neid vähem ülikoolist välja langeks.
Teiseks on jutt sellest, et nendel “tippudel”, kellest Sa ise ka räägid, oleks võimalik oma huvialaga tegeleda võimalikult varakult, suurendamaks potentsiaali, et Eestist kasvaks järgmine Mark Zuckerberg või kasvõi Markus Persson.
Seega, valik on hoopis selles, kas me saame oma haridussüsteemist ülikõvad IT-mehed vs keskpärased IT-mehed või siis nt IT-mehed vs välisfirma allhankeosakonnas elektroonikajuppide liinitöö korras kokkupanijad.
Selles, et riik toetab konkreetselt reaalharidust, et oma teadust ja tehnoloogilist arengut soodustada, pole midagi uut. Kasvõi asjaolu, et USA on läbi internetirevolutsiooni maailma esirinnas olnud, tuleneb lihtsalt sellest, et külma sõja ajal toetati seal reaalharidust rohkem ja viljad said küpseks 1990-2010. Nüüd on seal aga reaalhariduse kvaliteet allapoole libisemas ning juhtpositsiooni tulevikus raskem säilitada.

By: Einar Aleksejev

Einar Aleksejev — Tue, 01 Nov 2011 18:41:06 +0000

Samas kui Webmedia ja Playtech eraettevõtetena panustavad progejate järelkasvu või vanemad oma lapsi miski ameti suunas suunavad – siis see õigus neil on. Ma lihtsalt ei arva, et riik peaks siin sekkuma rohkemal määral kui arstide vms iganes ameti järelkasvu. Suunatud haridus on ohtlik asi ja IT firmad oskavad sama hästi lobistada kui teised. Kuulsin pettunud noore ja hakkaja mehe käest kuidas Helmes korraldas miski pealkirjas põneva ürituse ja sisu oli värbamine.

By: Einar Aleksejev

Einar Aleksejev — Tue, 01 Nov 2011 12:51:50 +0000

Kahevahel olevaid inimesi on võimalik mõjutada. Kas aga tõelised tipud on kahevahel? Ja kas miski monokultuuri külvamine on ühiskonnale pikas plaanis kasulik? Maailm on lahti – kui on huvi ükstapuha millega tegeleda, siis saab ju minna mujale õppima ja praktikat saama – milleks piirata ennast Eesti võimalustega (“suusabaasi olemasoluga”), mida see annab? Hariduse taseme üleüldine parendamine – jah, sellega olen nõus – aga progejate vorpimisse ühiskonnas panustamine arstide või arhitektide arvelt?

By: Risto

Risto — Mon, 31 Oct 2011 14:20:49 +0000

Huvi on võimalik suunata ja tegelikult tulekski seda teha. Võtame näitena sportlased, kellel on loomuomaselt kõrgendatud huvi füüsilise tegevuse vastu ja nad on selles head, siis neist saavad kergejõustiklased, karatekad, korvpallurid või võrkpallurid üldiselt selle järgi, mis võimalused neil on kohapeal millegagi tegeleda. Sama nupukatega, kui sul ikka pole head innustavat eeskuju, võimalusi-ligipääsu arvutite-matemaatika tuumale, siis jah arvuti muutubki tarbeesemeks ja ajud leiavad rakendust näiteks maleringis. Siinkohal ma ei ütle midagi halba maleringi kohta, vastupidi, jube hea, kui sedasi on võimalik kurdusid treenida, kuid seeme on idanema pandud sellega juba teise potti. Noorel inimesel on üsna keeruline kõigest kõike hoomata ja siis teha valikuid, mis teda enim huvitab. Paljud 30+ inimesed kehitavad veel õlgu öeldes, et nad ka täpselt ei tea, mis nad tahavad, kuigi nad võivad olla juba väga edukad väga erinevatel erialadel. Ehk minu arvamine on siiski see, et tippude tekkimist on võimalik väga edukalt soodustada. Ja kui sul on 10 väga head ja 1 suurepärane progeja, siis see on võrratult parem tulemus kui 1 puhtast loomuomasest huvist ajendatult tekkinud 1 suurepärane progeja. Norras suusatamine, Leedus korvpall, Eestis it? Miks mitte, sest spordivarustus on tänapäeval juba kallim, kui arvutitehnika. Rääkimata korraliku suusabaasi vs internetiühenduse maksumusest.

By: Einar Aleksejev

Einar Aleksejev — Tue, 25 Oct 2011 23:40:14 +0000

Ma ei usu ausalt öelda, et kellegil sellepärast tippprogejaks saamata jääb, et kodumaist raamatut riiulil või koolis tundi polnud. Einstein sai Einsteiniks ka patendiametis töödates. Tipud tekivad sellest, et teisiti ei saa. Huvi veab.

By: Oudekki

Oudekki — Tue, 25 Oct 2011 19:33:50 +0000

Tundub, et tuleks siis ka tugevalt investeerida korraliku management’i koolitamisse, et olemasolevat ressurssi mitte raisata… Ja nii edasi

Tegelikult on see väga huvitav artikkel ja kehtib väga paljude tegevusalade, mitte sugugi ainult IT kohta.

By: Targo

Targo — Tue, 25 Oct 2011 19:31:49 +0000

Risto, ega neid palju ei ole. Teaduskoolil on üks kursus: http://www.teaduskool.ut.ee/4575, mis on küllaltki OK. Tartu Ülikooli ATI juhtimise all läheb loodetavasti veel üks kursus käima, katsun sellele ise ka nõuga abiks olla.
Ideaalis vormuks nende kursuste materjalid ka mingiteks raamatuteks vms, aga praegu seda veel juhtunud pole.