Oct 25 2011
Kuhu küll kõik poisid jäid…
… mis on neist küll saanud?
Eelmises artiklis oli muuhulgas natuke juttu olümpiaadidest ja olümpiaadidel käimisest. Võtsin huvi pärast ette nimekirja Eesti võistkonnas rahvusvahelistelt informaatika olümpiaadidelt medaleid võitnud poistest (jah, tüdrukuid seal kahjuks pole, kuigi oleks väga tore, kui oleks). Vähemalt mingi kriteeriumi järgi on nad kõik millalgi olnud ühed Eesti potentsiaalikaimad progejad, uurisin siis moodsaid otsinguvahendeid kasutades, mis kellestki saanud on.
Tulemuseks oli:
- 3 inimest Skype’is
- 2 (varsti loodetavasti 3
) Webmedias, peale selle mitmed, kes WMist erinevatel aegadel läbi käinud. - 1 Playtechis
- 1 Logicas
- 1 Filosoftis
- 5 teevad ise mitmesuguseid väikefirmasid
- 1 on riigiametis
- 6 teevad Tartu Ülikoolis teadust (doktorandid või kõrgemad)
- 3 käivad lihtsalt Tartu Ülikoolis
- 1 käib keskkoolis (HTG-s)
- TTÜ-ga ei osanud kedagi seostada…
- 4 on vähemalt hetkel Eestist väljas, neist 2 akadeemiliselt. Kattub natuke ka teiste kategooriatega.
- 2 tegelevad täiesti IT-väliste asjadega
- 4 kohta pole viimastel aastatel mingit infot, radarilt kadunud…
Järeldusi võib igasuguseid teha
Selle postituse pealkiri ning doktorantuuriga seotud statistika seostub mul mingil imelisel kombel (rikutud mõtlemine?) Philip Greenspun’i artikliga “Career Guide for Engineers and Computer Scientists” (http://philip.greenspun.com/careers/). Vt. “Achievement Gallery”
Osalejad 2011 eelvoorus
http://www.teaduskool.ut.ee/5200
Osalejad 2001 piirkondlikule kutsutud
http://www.ttkool.ut.ee/comp/olymp/02pk_kutsutud.html
Suht nukralt on vähenenud osalejate arv… enne 2000 on osalemiste arv veel suurem.
Krt kas tõesti see, et arvuti on muutunud tarbeesemeks on vähendanud inimeste soovi sellega nokitseda?
Asjalikud mõtted ja küsimused… aga lisaks…
See küll oli suht ammu.
Poisid poisteks, aga kuhu tüdrukud on jäänud?
Kui nii füüsikas kui matemaatikas olümpiaadide tasemel on ka tüdrukuid näha, siis informaatikas pole neid mitte.
Legend räägib, et üks informaatika kuldmedaliste sai innustust sellest, et esimesel oma IOI osalemisel sai pähe võistkonnas olnud tüdrukult, nii et inspiratsiooni on jagunud
Miks tüdrukud progremisega ei tegele? Neid on testijate, analüütikute ja projektijuhtide hulgas, aga progrejate ja projekteerijate/arhitektide seas mina pole eriti naissugu kohanud. Pole küll ka viimased aastad eriti aktiivselt IT maailmas tegelenud, nii et võib-olla nüüdseks pilt muutunud?
Aga võib-olla siin üks täiendav lahendus kahanevatele olümpiaadinumbritele ning puuduvale IT-tööjõule?
Katri, lahenda see küsimus ära ja vean kihla, et sind kantakse elu lõpuni kätel selle eest.
Programmeerijate seas tüdrukuid on, aga vähe. Hullem on aga, et vanemprogrammeerijate/arhitektide jms asjapulkade seas ei tule mulle meelde mitte ainsatki naissoo esindajat, keda ma oma 15-aastase karjääri jooksul isiklikult, oma silmaga oleks kohanud. Ei Tartus, Tallinnas ega Redmondis. Mitte ainsatki!
Silicon Valleys tean ühte, tal on ilmaime kuulsus
Mina ühte tean:) aga temagi pole Eestis enam:)
Huvitav, jah, milles küsimus – mingi patsiga poisi stereotüüp tundub naissoole põhimõtteliselt vastu olevat?
Kas oluline küsimus pole tegelikult “mida ette näidata on” “kus keegi on” asemel?
Einar, mu rõhuasetus oli rohkem kohtadel, mis sedalaadi rahvast enim ligi meelitavad, mitte poistel ja nende tegudel.
Aga kui teada tahad, siis see kolmas tuli vahepeal ikkagi Webmediasse minu tiimi ja näitas kuu aja järel ette uue omatehtud programmeerimiskeele
Ma ei kahelnudki, et selliste võimete juures on ka tulemusi – lihtsalt hea oleks ka “kus keegi on” teise osana lugeda “mis tehtud”
Juba “kus keegi on” oli väga huvitav lugeda. Aitäh, et võtsid vaevaks uurida!
Peedule: Mis ka põhjuseks pole vähese olümpiaadidel osalemisele – IT valla tööandjatel on tõsine mure tulevikus lahendada kui pealekasv on õhem. Ma olen ka oma peas suurima tõenäosusliku põhjusena mõelnud arvuti tarbijakaubastumist – imemasinast ja sellega ainuüksi ümber käia oskavast targa ülempreestri aeg on ümber ning sellega ka osa maagiast. Maagia aga kutsub. Muutused käivad aga elu juurde, ega noored lollemaks pole jäänud – tegelevad lihstalt millegi muuga mis neile huvi pakub. Ja edu neile selles, misse ka pole!
IO osalejate vähenemise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et tänapäeval saab arvutiga teha palju enam erinevaid asju, kui 15 a tagasi. Ühekst küljest muidugi ahvatlused – mängud ja muu meelelahutus millega aega tappa. Teisest küljest aga palju muid võimalusi arvutiga midagi asjalikku teha või miskit uut luua. Mingil määral mõjutab ka see, et tänapäeva süsteemid on suured ja keerulised – nii palju on vaja selgeks teha ja õppida, enne kui midagi huvitavat oskaks teha. See võib kergesti demotiveerivalt mõjuda, et mida mina üksik nooruk siin ikka suudan ära teha…
Kindlasti on põhjuseks ka nõrk infoõpe koolides. Siinkohal tekkis mõte, et kas ehk annaks midagi ära teha selles vallas, et aidata/julgustada/koolitada infoõpetajaid endid?
Erakapital võiks panna miski rasvase auhinna välja õpetajale kui see hetkel puudub? Mina ei julgeks hetkel riigi peale väga loota, tiiger paistab viimasel ajal paljuski miskite ainult oma peas veiklevate varjudega võitlemisega tegelevat – nagu kübersõda jms. Samas ega ma neid asju ei tea ka – niipalju kui massimeedias silma jääb.
Einar, selgitad ehk veidi täpsemalt seda mõtet, et mis auhind täpselt, mille eest ja mis tingimustel?
Ega riigi peale üleliia loota ei maksa tõesti. Tuleb ikka ka kodanikel, st. meil endil, midagi ette võtta ja ära teha. Abi on sellestki, kui teemat valgustada, inimestega rääkida ja selgitada, müüte ning valearusaamu kummutada. Kasvõi oma tutvusringkonnas. Tulemused ei ole kohe käegakatsutavad aga räägitu jääb inimeste peadesse ja kunagi hakkab ehk sellest midagi idanema. Ning mõned hakkavad neid mõtteid edasi levitama.
Mis see “auhind” olla võiks, oskavad ehk vastavad erialaliidud kõige paremini välja pakkuda?
“TTÜ-ga ei osanud kedagi seostada…”
p.s. kas käivad või õpivad?