Kirjutan selleks, et rõhutada ka omalt poolt lörtsuvaalu ohtlikkust. Sõitsin kunagi kaassõitjana ühel teisel maanteel. Oli sarnane ilm. Mingi tavaline sõiduauto, pigem tal mingit ESP-d ei olnud. Pikk sirge. Juht soovis mööduda kolonnist. Mitu sõiduautot, ees rekka. Kedagi vastu ei tulnud. Ma ei tea, mis meil kiirus võis olla, ehk 100 või pisut ülegi, et sirge peal neist kõigist mööda vurada? Oma sõiduritta tagasi reastumine läbi vaalu. Ja tunnen, et vaal kisub. St Auto peaks reastuma tagasi, aga ta ei tee seda, sõidab otse. Jõuan mõelda “Palun ära tee nüüd ühtegi äkilist liigutust!”, kui juht, kes ei saa oma ritta tagasi, keerabki natuke jõulisemalt. Ja korras, auto kaotab juhitavuse. Me sööstame paremale ja vasakule ja uuesti paremale. Jõuan mõelda: põld, puid pole, ehk jääme isegi ellu. Lasen kere täiesti lõdvaks (kuna pulksirgelt kuskilt kinni haaramine pidavat vigastusi suurendama) ja sulgen silmad. Aga imekombel oli seal metallpiirde serv, riivasime nurgaga seda ja lendasime vastassuunavööndisse ja jäime (ratastel) seisma. Imekombel ei sõitnud see rekka, mille ees see kõik juhtus, meid laiaks. Imekombel ei olnud vastassuunavööndis kedagi. Juht oli kogenud, nii 50-60-aastane. Nüüd ise sõites kardan kõige rohkem lörtsuvaalusid. Need võtavad auto vibama, kui valesti toimida, olgu sul siis esp või mitte.

Sa süüdistad bussijuhti, et ta teel “uimerdas” ja samas süüdistad Targot, et IT-mehena ei ole ta justkui piisavalt pädev autojuht, võtmaks vastu vajadusel õigeid otsuseid.

Leian, et bussijuht profesionaalse juhina oskab vastavalt teeoludele ja ilmastikutingimustele valida õige sõidukiiruse. Samuti ei näe ma seost Targo elukutsevaliku ja tema sõiduoskuste vahel.
Küll aga on igasugused möödasõidud alati seotud mõningase riskiga, seda enam talvel ja seetõttu tuleb möödasõite tehes alati veenduda selle ohutusega. Pidevaid möödasõite tehes jõuame ehk jah 5-10 minutit varem kohale, aga võib juhtuda ka nii, et läheb hoopis nii nagu juhtus ka sel korral.

See, et Targo avarii südmustiku nii detailselt lahti kirjutas, oli minu meelest õige tegu. Leina ajal vajavad lähedased ülevaadet sellest, mis ja kuidas kõik tegelikult juhtus. Kusjuures Targo rääkis ju kõigest selliselt, nagu tema antud hetkel olukorda nägi, andmata seejuures hinnanguid. On kaks iseasja, kas lugeda juhtunust läbi meedia, mille eesmärk on uudiseid müüa või saada ülevaadet inimeselt, kes seda kõike ise läbi elas.

Tunnen siinjuures siiralt kaasa hukkunu lähedastele ja soovin südamerahu ja vastupidavust emotsionaalselt läbi raputatud Targole ja tema kaasreisijatele.

Pidage vastu, küll aeg annab arutust!

Tunnen kaasa Janno lähedastele.

Lisan enda aastaid Tallinn-Tartu maanteel sõitnu mõtted. Ehk on selles siin tekkinud arutelus niigi palju head, et see paneb inimesi mõtlema ja hoiab ära mõne järgmise traagilise õnnetuse.

“Bussijuht oleks võinud lasta reastuda” <<<< seda omaltpoolt kommenteeriksin niipalju, et see on alati kahe otsaga lugu ja peab ise tunnetama situatsiooni nii hästi, kui oskused/kogemused võimaldavad. Antud soovitus on ilmselt pädev möödasõidu viimases faasis, kui on selge, et möödasõitja oma manöövrist ei tagane või tal ei ole enam muid valikuid. Samas, kui manöövri alguse faasis või kuskil poole peal möödasõitja leiab, et ta ei suuda möödasõitu lõpetada ning tahab pidurdada ja tagasi tõmbuda, siis pidurit vajutav möödasõidetav teeb olukorra ainult hullemaks. Pigem tuleks möödasõidetavana äkilisi liigutusi vältida ja käituda möödasõitja jaoks stabiilselt ja "ennustatavalt", et ta suudaks adekvaatselt reageerida.

Teine teema, mis antud õnnetuses ilmselt probleeme ega täiendavaid lööke ei tekitanud, aga mida samuti juhid ohtlike möödasõitude märkamiseks omale kuklasse peaksid programmeerima, on pikivahede hoidmine või ohtu märgates koheselt ennetava pikivahe pikendamine. Tavaliselt ma ise, kui näen, et minu ees olevas autode rivis (kas samas suunas või vastu liikuvas) hakkab keegi ohtlikku möödasõitu tegema, kus on juba näha, et seal võib tekkida avarii, ma pidurdan oma hoo maha. Miks? Sest ma ei taha oma perega sellest paugust osa saada. Kui see laupkokkupõrke pauk seal ees käib, siis olen mina järgmine, kellel on adekvaatse otsuse tegemiseks ainult üks, murdosa sekundi pikkune võimalus. Sellised kokkupõrked on jõhkrad löögid ning sealt lendab igasuguseid suuremaid ja väiksemaid tükke kaugele. Ennetava pikivahe venitamisega sa väldid ise avariisse sattumist, ning hoiad ka enda taga pikkivahet mittehoidvaid autosid sellesse sattumast.

Üldisemalt. Möödasõit linnavälise maantee kiirusel on kõige ohtlikum manööver. Kui seal vea teed, siis on tõenäosus väga suur, et teise vea tegemiseks sulle võimalust ei anta.

Veel üldisemalt. Te võite olla osavad autojuhid ja tõenäosus, et teiega midagi juhtub, on väga madal. Aga selleks, et kogu teie ja/või kellegi teise ülejäänud elule kriips peale tõmmata, piisabki ainult ühest madala tõenäosusega toimunud juhusest, vahet pole, kas see toimub täna, või viie aasta pärast. Tehke endast parim, et see tõenäosus null oleks, ja vältige selliste olukordade tekitamist.

Ma pole eksinud ühegi Eestis kehtiva seaduse, enda poolt antud lubaduse ega ka oma südametunnistuse vastu. Panin asjad kirja, sest leidsin, et nii on kõige parem.

Mismõttes sai kõik alguse bussijuhist? Selliste ilmastikutingimustega, nagu piltidel näha oli, kõlab liinibussiga 80km/h täiesti normaalse liikumiskiirusena. EI PEA alati sõitma maksimaalse lubatud kiirusega, ja ma olen üsna kindel, et kui see buss oleks sõitnud ka 80 asemel 90-ga, siis see antud möödasõitu poleks ära hoidnud.

“Seejärel tegi vea jälle bussijuht” – sellise lumise tee peal ei saa bussil pidureid põhja lüüa, see oleks hoobilt risti. Ja niipalju kui Targo joonistelt näha on, siis tegelikult oli sellel Jaguaril ruum olemas möödasõidu lõpetamiseks, kas siis lihtsalt niisama või lasi bussijuht ikkagi gaasi veidi tagasi. Sest tal läks tagasireastumisel lumevallist käest ära, mitte ei toimunud lihtsalt vastassuunavööndis laupkokkupõrge.

Bussijuhil mina siin küll ABSOLUUTSELT mingit süüd näha ei oska.

Ja Targo käitus ka õigesti, nagu ta seletas – et otsustas frontaalkokkupõrge kasuks, mitte piirdesse keeramise, millisel juhul oleks see Jaguar teda külje pealt tabanud. See oli etteaimatav olukord ja selle vältimine õige tegu – see, et õnnetuse trigonomeetria tagajärjel nende auto spinnist küljega vastu bussi põrkas, oli juba õnnetu juhus.

Äärmiselt õudne tunne säilib siiamaani, väga väga kurb. Tekkis hirm sõitmise ees.

Tunneme kaasa hukkunule, tema perele ja lähedastele!