Comments on: Miks ma olen optimist

By: VanTPingel

VanTPingel — Fri, 11 Mar 2016 09:27:37 +0000

You actually help it become seem quite simple
along with your presentation but I in finding this matter being
really something that I feel I might never understand.
It sort of feels too complex and very large for me personally.

I’m taking a look forward for your next publish, I
am going to try and have the grasp of it!

My page; VanTPingel

By: toivo

toivo — Sat, 13 Oct 2012 09:27:36 +0000

Erinevates relvakonfliktides hukkunud inimeste arv on iga dekaadiga langenud, moodustades praegu vaid kümnendiku 1940-ndate aastate lõpu tasemest.

kuna konfliktide sisuks on võitlus ressurssi (nafta),mitte territooriumi pärast. lennuyksused ja eriväed on suurendanud võimekust

By: Adolf

Adolf — Mon, 20 Aug 2012 07:39:26 +0000

Soovisin öelda, et kuna asjad on alati väga subjektiivsed, siis see, et Sinul on põhjust olla optimist, ei anna enamusele maailmast põhjust olla optimist. Ja nagu ma ka ütlesin, siis olen ka mina optimist, sest on näha, et maailmas on siiski veel ka päris palju häid inimesi, kes üritavad seda kohta elamisväärsemaks teha ka teiste jaoks (nende jaoks, kes ei saa ise ennast vb nii palju aidata). Aga minu kogemusest erinevate rahvustega suheldes tuli välja, et ole kui tahes heasoovlik, alati siiski ei ole põhjust optimismiks.
Kui Sa usud statistikat ja numbreid siis tore – samas tean ka inimesi, kes on statistika tegemisega erinevatel tasemetel kokku puutunud ja nad ei ole väga suured optimistid statistika õigsuses (alustame siinjuures siis andmete kogumisega, nende salvestamisega, tõlgendamisega jnejne). Aga eks kõik ole ju siiski subjektiivne .
Siin loetlesid Sa ka ette, mida teised on teinud selleks, et maailm parem oleks….aga mida Sa ise selleks siis teinud oled?

By: Einar Aleksejev

Einar Aleksejev — Tue, 14 Aug 2012 05:59:38 +0000

“Igaüks võib mõnesaja dollari eest kuus panna Amazoni vmt pilveteenust kasutades kerge vaevaga püsti globaalse Internetil põhineva teenuse” ongi IT hädade algus. Poltidest ja mutritest koos “päris asjad” eeldavad infrastruktuuri, tootja koostööd ülikoolidega, mitu põlve trillitud korralike töömehi / kogutud oskusteavet. Euroopa tugevaima Saksamaa majanduse edu sellel põhinebki. Ja Hiina võib kas või pükstest välja hüpata, aga tänu Saksamaa ajalisele eelisele ei jõua ta iial järgi. Eristamatute IT lahenduste vorpimine ei too ka Eestis miskit õnne õuele.

By: Targo

Targo — Mon, 06 Aug 2012 22:17:30 +0000

Adolf, too palun välja (tsiteeri nt esialgsest artiklist), millisele minu väitele Sa õigupoolest oponeerid, ja mis on Sinu vastuväide. Muidu ma ei saa lihtsalt aru, millest jutt käib, sry

By: Adolf

Adolf — Mon, 06 Aug 2012 22:03:06 +0000

Kust otsast see siis off-topic on kui viimased maailmapanga andmed sisaldavad seda, kuidas mikropangandus rahvast rikkamaks tegi aga aasta-poolteist tagasi hakkas selguma, et hoopis orjastas (=vaesumine). Ja eks need armsad dok filmid kriisist ja vaesusest on siis tehtud ainult eranditest

See linna-küla näide ei olnud toodud Eestist.

By: Targo

Targo — Mon, 06 Aug 2012 21:53:23 +0000

Elamispinda on rohkem igal kvintiilil, nii rikkamatel kui vaesematel ja tühjalt seisab seda Eestis ikka tühine protsent.
Mikropangandus on off-topic.

By: Adolf

Adolf — Mon, 06 Aug 2012 21:46:56 +0000

Kui ühel inimesel on rohkem raha kui teisel, siis saab ta endale lubada ka suuremat elamispinda. Samas statistiliselt tuleb selle kohaselt välja, et elamispinna suurus suureneb . Samas jah tuleb tunnistada, et võrreldes NSVLi aegadega on elamispinda küll tohutult palju juurde tekkinud. Maju seisab ju ka tohutult palju tühjadena.

Jalutades läbi ühest külast/väikelinnast tundus kõik seal nii idülliline – uued uhked majad (mitte ühtegi maja ei olnud rohkem kui kolm tükki ühesugust), golfiklubi, tenniseväljakud, veel mitmeid erinevad võimalusi sportimiseks, uus koolimaja püsti pandud, kena haljastus, lastemänguväljakud jnejne. Ainult üks asi tundus selle kõige juures vägaväga kummastav. Nimelt nägin ma majade küljes silte müügiks või rendile anda. Autosid sõitis selles Eesti mõistes väikeses linnas kokku kolm mida ma nägin. Inimesi ausalt öelda jalutamas polnud ühtegi.

Ja ma siiski tooks veel kord välja selle mikropanganduse teema – saada Nobeli preemia selle eest, et teha rahvas enda orjadeks…see on ikka juba tase!

By: Targo

Targo — Mon, 06 Aug 2012 21:36:39 +0000

Veel, on tõsi, et paljud kulutavad praegu raha, mida neil ei ole, selleks, et osta asju, mida neil pole vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile ei meeldi.
Aga minu point just selles ongi, et elu on tegelikult ilma selletagi sigahea ja inimestel poleks vaja nii palju oma laenude ja ülekaaludega lolliks mina.
Vt ka CK Louise arvamust, et “everything’s amazing but nobody’s happy”
http://www.youtube.com/watch?v=8r1CZTLk-Gk

By: Targo

Targo — Mon, 06 Aug 2012 21:30:07 +0000

Tuleb eristada üksikuid emotsionaalseid juhtumeid laiematest statistilistest näitajatest.
Selle vastu, et keegi on ennast lõhki laenanud, saame seada asjaolu, et inimestel keskmiselt on palju rohkem elamispinda kui näiteks nõukogude ajal.
Arengumaade nälgivate laste kohta kirjutasin esialgses artiklis ka, et neid on praeguseks jäänud oluliselt vähem kui dekaad või paar tagasi.
Ja statistika hilinemine ei oma antud kontekstis tähtsust, me vaatame asju ikka kümnendi kaupa.
Aga eks igaüks peab ise valima, kas keskendub elus heale või halvale, selles osas ei anna midagi teha