Comments on: Miks mulle seda matemaatikat tarvis on?

By: Juss

Juss — Fri, 17 Feb 2017 08:45:22 +0000

trololololo

By: Annar Merirand

Annar Merirand — Tue, 22 Dec 2015 21:21:43 +0000

Ma loodan, et Hr. Lontkõrval on amet/oskused, mille järele on hetkel nõudlus suurem kui pakkumine ning tulevikus see trend jätkub.
Paraku soovitaks praegu kooli lõpetavatele noortele mõelda selle peale, et maailmas on kümneid miljoneid inimesi, kes teenivad oma igapäevast leiba sellega, et lihtsaid ja loogilist mõtlemist/otsustamist mittevajavaid töökohti automatiseerida.

Paar lihtsat näidet:
– iseteenindavad kassad selverist McDonaldsini on tekkinud üsna hiljuti
– isesõitvad autod muutuvad kiirelt isesõitvateks veoautodeks/rekkateks/bussideks, sest rahaline võit ettevõttele on piisavalt motiveeriv
– tavaraamatupidajad/mitte-spetsialistidest keskastmejuhid/börsimaaklerid on juba praegu kasutumad kui korralikult juurutatud tarkvara
ja nii edasi..

Minu isiklik lugemissoovitus:
http://6htu6pik.ut.ee/?page_id=7

By: lontkõrv

lontkõrv — Tue, 03 Mar 2015 14:25:39 +0000

aga millal siis tehakse ära see matateadmiste rakenduskeskkond? miks jätkatakse endiselt selle kilpluse templiga, kus matas õpetatakse sadade tundide kaupa teadmisi, mida läheb vaja vb 1-2 inimesel tulevikus ja nendelgi valikuliselt? asi ei saa rahas olla, asi on lihtsalt kokkuvõtmatuses ja laiskuses.

haridussüsteemis on üleüldse üks täiesti mõttetu süsteem. kord olin ma ühe õpetaja peale vihastunud, kui ta sundis mind väiklaselt mingit mõttetut tunnikontrolli järele vastama.. vestluse käigus tuli temaltki tõdemus, et süsteem on mõttetu, et tema on vaid mutrike süsteemis ning pöördugu ma siis haridusministeeriumisse.

aga millega küll need inimesed seal haridusministeeriumisse tegelevad? ma arvan, et need pilveelanikud ei taju vist üldse reaalsust. mõni aasta tagasi tehti uued õppekavad. oli lootus, et asi läheb mõistlikumaks? ei, kus sa sellega, tuli hoopis täielik mõttetus nimega kitsas mata kursus esimesed 2014. aasta riigieksami tegijad kitsas matas said üleriigiliselt keskmiselt vaid 30(!!) punkti). tunde on küll kaks korda vähem, kui on laial kursusel, aga maht nüüd küll kaks korda väiksem pole.

eriti võigas on, et keegi geenius haridusministeeriumis tõi keskkoolimatemaatikasse integraali. milleks see küll olukorras, mil paljud õpilased ei oska hästi protsentigi, korralikult makse arvutada, ja pole imestada, miks hiljem saavad neist järjekordsed kiirlaenuohvrid?

mulle meeldib ristusõnu lahendada. ma võrdleksin keskkooli tüütut, keerulist matemaatikat rauno pärnitsa pähklitega meistriristikus. ka ristsõna lahendamiseks on vaja omada teadmisi, tunda reegleid ja nüansikesi, et vastus kätte saada. reaalselt ristsõnade lahendamine suurt midagi sinus ei arenda, vb saad auhinnaks saunalina, pigem on see hea ajaveetmisviis. mataga on tegelikult täpselt samamoodi. vahe on ainult selles, et kui ristsõnu lahendama sind keegi lahendama ei sunni, siis matemaatikat pead sa tegema küll.

By: Jaana

Jaana — Thu, 24 Jan 2013 15:44:17 +0000

Kokkuvõttes jääb mulle mulje, et reaalainete õpetajatele ja õpilastele oleks suur kasu veebikeskkonnast, kuhu saaks koguda seoseid õpetatava ning praktilise rakenduse osas. Õpetaja võibolla veel närib inglise keelest ja wikipedia selgitustest läbi, aga kui sa õpilasele paari minutiga ei suuda seda arusaadavalt selgitada, siis pole sellest tolku. Lisaks on iga õpilase huvid erinevad – IT huvidega õpilane võib ju kõrvu kikitada kui kuuleb, et logaritmid on kasulikud kasutajaliidese disainimisel (Fitts Law), teist õpilast jätab see aga külmaks. Sellises ühises veebikeskkonnas saaks aga kokku koguda näiteid võimalikult erinevatest valdkondadest, selgitavaid videosid linkida jne. Igaüks leiaks midagi, mis nende isikliku motivatsiooniga kõige paremini sobiks. Peaasi, et seos oleks lihtsalt ja selgelt kirjeldatud nii, et asja mõte oleks maksimaalselt paari minutiga omandatud.

Projekt on täiesti mõistlike ja tagasihoidlike vahenditega teostatav. Sisu võib vabalt hallatav olla ja mingi mõõdupuu järgi hinnatav olla (parimad/arusaadavad näited eespool). Tehkem ära!

By: Heiki

Heiki — Wed, 23 Jan 2013 12:32:24 +0000

Olen seisukohal, et igal asjal, mida me siin elus teeme, peaks olema mõte ehk teisisõnu koolis õppimisel peame kohe aru saama milleks me midagi õpime. Vahest siiski kui õpetajad jäävadki jänni õpilastele mingite asjade elus kasulikkuse selgeks tegemisega, pakun omalt poolt välja lahendusena mänguilu. Usun siiralt, et ei ole olemas inimest kellele ei meeldiks mäng ja mängulisena saab ka kooliprogrammis nõutud asju esitada. Olgu selleks siis mäng ala kes kõige kiiremini midagi ära lahendab või mingi info üles leiab või mingi huvitava seose tekitab jne jne.
Targo, sinu postituse sisu on väga hea ja kindlasti ei toonud sa välja kõiki matemaatikaga seotud kasulikke aspekte. See ärimees, kes arvas, et elus matemaatikat tarvis ei lähe, minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt varem või hiljem libastub selle arusaama otsas.

By: Lauri

Lauri — Thu, 29 Nov 2012 13:13:38 +0000

Keskkooli ajal oskas ka matemaatikaõpetaja maatriksite koha peal näitena öelda niipalju, et tulevased IT-inimesed pangu tähele, neid läheb meil vaja. Alles aastaid hiljem https://www.ai-class.com/ kursust läbi tehes nägin, kus lineaaralgebrat praktiliselt kasutada saab. Konspekti pole küll hetkel käepärast, aga üheks kasutuseks olid pildifiltrid (kasvõi need, mida pilditöötlusprogrammides kasutatakse) ja ruumi- ning füüsikaarvutused. Öelge poisile, et nende arvutuste abil saab ta ise arvutimänge ja roboteid teha ning ilmselt peaksid kõigil kõrvad kikkis olema.

Keskkoolis algava funktsioonide uurimise teema pealt on küll lugu kurvem, lennust ei oskagi pakkuda mingit lihtsat näidet, mis oleks kohe haarav. Helgemad pead on soovitanud analüüsi alustamist õpetada sellest, kuidas see ala loomulikul teel tekkis Newtoni ja Leibnizi ajal.

By: Õps

Õps — Fri, 23 Nov 2012 13:03:58 +0000

Lihtsuse geniaalsus! Ei tea miks, aga ma ei mõelnud varem selles küsimuses internetist abi otsimise peale, toetusin vaid enda teadmistele. Tuletan endale veelkord meelde, et internet on imeline. Ja aitäh!

By: Targo

Targo — Wed, 21 Nov 2012 13:45:50 +0000

Õps, väga tore on näha, et sõnum ka asjasse otseselt puutuvad inimesteni jõuab ja kaasamõtlemist leiab
Mulle endale jäid koolist positiivse näitena meelde keemiatunnid, kus iga aine kohta räägiti muuhulgas ka, kuidas seda kasutatakse. Siiamaani tean, et raadiolampe täideti lämmastikuga.
Ideaalses maailmas oleks matemaatika programmis samamoodi iga punkti juures vastavad näited. Seni kui neid otseselt õpikusse kirjutatud ei ole, on see tõesti iga õpetaja enda professionaalse uhkuse küsimus.
Õnneks on Internetis selle kohta tänapäeval ohtralt materjali, vaata kasvõi http://en.wikipedia.org/wiki/Logarithm#Applications, http://en.wikipedia.org/wiki/Uses_of_trigonometry, http://en.wikipedia.org/wiki/Differential_equation#Notable_differential_equations jne

By: Õps

Õps — Sun, 18 Nov 2012 14:17:35 +0000

Aitäh selle kirjutise eest!
Põhjendan ise matemaatika õppimise vajalikkust tihti samamoodi – see on eelkõige aju treening, elus läheb ikka analüüsivõimet vaja jne. Kurvaks tegi aga see koht – “Aga keegi ei tohiks õpetada ühtki matemaatilist kontseptsiooni, kui ta ei oska nimetada mõnda selle praktilist kasutusvaldkonda.” Ma olen pigem nõus ka sellega, aga tunnistan, et ise iga teema kohta eriti reaalseid ja praktilisi näiteid alati tuua ei oska. Ja miks? No minu õpetajad keskkoolis seda ei teinud (ilmselt samuti ei osanud) ja ülikoolis, nagu isegi kirjutate, ka mitte. Ja kust mina peaksin neid seoseid teadma? Kirjutate, et avastasite matemaatika seosed teiste teaduste ja praktilise eluga alles hiljem. Aga õpetaja jääb ju õpetama. Talle ei tule ette kaablist läbi mineva andmemahu ja siinuste või majandusalaste ennustuste ja diferentsiaalvõrrandite seosed. Tooksin selliseid näiteid oma tundides hea meelega ikka rohkem ja rohkem. Aga kust seda infot saada, kuidas neid seoseid leida?

By: Offf

Offf — Sun, 18 Nov 2012 11:11:51 +0000

Mul näiteks läheb söögiisu ära, kui ma kuulen millist palka saab ettekandja kohas, kus ma lõunatan. Ja kaob isu Amazonist kaupa tellida, kui ma kuulen kuidas ja millistel orjastavatel tingimustel töötavad tellimuste komplekteerijad logistikakeskustes.