Agiilsete meetodite kasutamine eeldab taustal mingi(te) geniaalse arhitekti(de) olemasolu, kellel suur pilt peas on, aga kahjuks ei ole mina kohanud, et sellest räägitaks, selle asemel räägitakse pigem sellest, mis välja paistab: kuidas inimesed tegutsevad ja suhtlevad.

Võtsin uuesti sõna, sest unustasin eelmisel korral öelda ühe tsitaadi – Dwight D. Eisenhower (juhtis liitlasvägesid II maailmasõja ajal Euroopas) on öelnud: “In preparing for battle I have always found that plans are useless, but planning is indispensable.”

See läks nüüd demagoogiaks. Kui nüüd meeskond (ehk siis nii tellija kui täitja koos) otsustavad esimesel kuul teha katusekambri siis peab neil selleks olema kas väga hea põhjus. Nt tehase moodulmaja, mille puhul on see n.ö. esimeseks tööks, mille järgi otsustatakse projekti jätkamine, või on see protsessi optimeerimiseks või on meeskond mõistuse kaotanud.

Mõistuse kaotamise juhtumeid on, kuid need on reeglina tellija ja täitja ülemuste ajuvabadest nõudmistest tingitud.

Arendus toimib ja toob tulemuse siis, kui väärtused on paigas. Kui need on olemas siis on kõik võimalik. Kui väärtused on paigas saab parandada kommunikatsiooni ja koostöö vead, vead protsessis, tellimuses, analüüsis ja ka juba valmis tootes.

Probleemide otsimesel leitakse tavaliselt probleeme, mitte lahendusi.

riigihangetega õnneks kokkupuudet pole olnud, seega, selles osas kaasa ei oska rääkida. see, et hanke õnnestumiseks peavad nii tellija kui ka täitja kompetentsed olema, on samuti selge. samas häirib mind, et avaldusi tarkvaraprojektide mittehinnatavuse kohta ja planeerimise mõttetuse kota tehakse absoluutses võtmes: “teistmoodi ei olegi võimalik.” allpool ka lühike arutlus

Scrum on küll hea asi, aga millegipärast kadus agiilse meetodi kirjelduse juures antud arutluses ära ehituse paralleel, mis enne oli kasutusel. Kas keegi kujutaks ette, et ehitab maja sellisel viisil: paneme kirja, mida soovime ja siis hakkame sprintima. kasutaksime ehitusplatsil põhimõtteid:

Suhtlemine on tähtsam kui protsess.
Valmis seinad on tähtsam kui dokumentatsiooni täielikkus.
Kliendi ja täitja koostöö on tähtsam kui lepinguläbirääkimised.
Muudatustele reageerimine on tähtsam kui plaani järgimine.

Kuna katusekamber on kõge tähtsam, siis teeme selle esimesel kuul. Kas keegi julgeks sellises majas elada? Mida teeme siis, kui problemid tekivad? Kuuri võib ju nii ehitada või puu otsa onni, aga päris maja ehitusel ei tuleks selliste põhimõtete kasutamine kõne alla.

Olen nõus, et raske on hinnata ja hinnastada, aga tarkvara ongi keeruline ja tulebki vaeva näha, enne kui midagi tegema saab hakata. Ei ole seal nii väga müstilist midagi, tuleb oma kõrge trooni otsast alla ronida ja vaeva näha analüüsiga, rääkida inseneridega ja kõik ka kirja panna. Loomulikult ei suuda küündimatu projektijuht selliseid tegevusi läbi viia, küll aga suudab ta sprindi käigus küsida arendajatelt nende kolme taski tegemise progressi, mis hetkel töös. Samuti suudava kõik asjaosalised nende kolme taski ulatust ja keerukust hoomata.
Jah, enamik tellijaid ei ole nõus põhjaliku analüüsi eest maksma, aga siis tuleks ka öelda, et tegelikult tuleks teistmoodi teha, me teeme teadlikult valesti ja arvestame ka sellega, et mingi hetk tuleb asju palju ringi teha.
Researchi (või mingit tordisööjate infosüsteemi) tehes võib tõesti niisama kogu skoopi arvesse võtmata ja planeerimata koodi kirjutada, katsetada ja proovida, aga päris tarkvara (mis läheb näiteks mõne seadme sisse) tehes minu arvates päris nii ei saa. vabandust, saab küll, aga väga kalliks läheb.

olles kirjutanud tarkvara Nokiale ja Microsoftile, osalenud lennu- ja kosmosetööstuses kasutatava koodigeneraatori valideerimisel ning olles ka mõnda inimest selles töös juhtinud on mul mingi ettekujutus olemas, seega ei targuta niisama.

Urmas, kõige lähedasem, mida ma tean, on http://www.fin.ee/index.php?id=82988&op=doc_details&dok_id=278514&asutus_id=1

a) iga sprindi jaoks korraldada omaette hange oma lõppsummaga – mis võib tähendada igale väiksele jupile uut tegijat… ja see oleks totaalselt jabur

b) teha hange “teostajale”, täpsustamata, mida ja mis ajaks (ja mis raha eest) ta teostab – mis parameetrite järgi siin “teostajat” valida?… ja lähebki käima lobbymeeste võiduajamine ja vaidlustamine jne jne

Ja kõige selle pärast, mis Sa siin kirjutasid, ongi mul hea meel, et ma enam IT projektidega tegelema ei pea.. aitäh, et meelde tuletasid, muidu oleks ehk tagasi igatsema hakanud